KAAMERAGA
LOODUSES 2016.
2016. IN NATURE WITH CAMERA

Avaleht - Main - h-sarapuu.ee


Soos




Vanasti tehtud poolpehme teerada läbi metsase soo. Nüüd tallavad seda peamiselt hundid ja metssead, inimesel on siia harva asja. Minul võib-olla tuleval aastal.




Kõva maaga saareke keset pehmet sood, eelmisest veidi edasi.




Suurema soosaare keskel on vana heinamaad meenutav lagendik. Eelnenud pildirännaku jätk.




Soosaare taga on väike lageda vesise soo riba. Parajasti õitsevad ubalehed.





Väike soojõgi kevadel. Siin kuulsin seda müstilist hüüdu, mille tegija end ei näidanud.





Jõe ümbruse vesine maastik kõrgenenud veest kuivanud kaskedega.





Samblatuped soise võsa põõsaste alaosadel on raagus ajal siin ainuke rohelus.







Sooserv mai alguses lõunaajal.













Metsast välja jääv soomänd oma erilise võraga ja metsaääre loomarada.





Õhtuhetk.




Soo servaoja tagant algab hoopis teine maailm: siin kudrutavad sel ajal tedred ja hulguvad hundid ning sookurgede hüüud kaiguvad üle maa.



Tunnike laulurästaste ägedat laulu koos taevasikuga vaikses videvikus on väärt korralikku matka sama soo servakõrgendikule.









Väikesed rabajärved paiknevad lähestikku.









Vaade rabale Paukjärve tornist.






Mänd sooservas.








Soine võsa varajase lumega.










Aeg-ajalt väga märga ala tähistab metsaserv.





Soosaare serv lumesajuga.





Lumine soo koos paremale jääva soosaarega.







Väga vesine soo pärast lumesadu.









Sooserva võsa lumesajus.




Soine mets lörtsi all.






Metsane soo.







Sooserva roostik loomade servarajaga.









Soo pärast lörtsisadu.






© Hermes Sarapuu 2017.