HERMES SARAPUU  Looduse seltsis. 2017.


2017 - I

LOODUSE SELTSIS

MOMENTS IN NATURE                                                                                         Avaleht - Main - h-sarapuu.ee

     Erilisena tunnetatud hetki ja leide looduses nii, nagu ma neid nägin ja kuulsin jaanuarist aprillini.

Vaid polaaröö sarnane lühike pime päev eristas uusaastat muust raagus ajast.

Sanglepik 1. jaanuaril.



Mets hakkab jaanuaris külma sisse võtma ja lund hoidma.




Ürgse jõekalda nõlvale kasvanud tihe kuusik jaanuaris




Nii tuleb lapsuliblikal talv läbi kevadet oodata, et siis kellelegi kuldset suve kuulutada.



Raunikumättaid kivil ei leidu just igas varjulises metsas, kus ta sageli kasvab.




Veebruariõhtu külm pale. Veebruarist sai kõige talvisema moega kuu.




Ehatähe loojang veebruari jäisesse merre.




Vaikse mere pakasega jäätumise vormid.




Niisugusteks pallideks rullib väike lainetus pakasega külmunud värske jääsupi.


Niisuguseks lammutab ja lihvib suur lainetus vana merejää.


Eriliselt meeldiv koht metsateel - siin on põhjust sageli lihtsalt peatuda, vaadata ja kuulatada. Värbkakk huikas siin ükskord juba 24. veebruaril, kohas kus ta muidu ikka pesitseb ja huikab.




 
Pajupõõsad veebruaris. Mõnel pajul paljastuvad urvad juba detsembris. Udu ilmestab ka seda veebruarikuist urvas pajudega põõsastikku.


Sombuse ilma hallust ilmestavad värvidega pajupõõsaoksad.




Seal, nende punaste põõsaste taga oli siis üks meeldiv varakevadine lõunasöögipeatus. Muidu on see jäneste ja metskitsede maa.




Turbasammalt täis kasvanud vana jõesopi org metsas. Siin kuulsin hilistalvel seni määramata võõrast linnulaulu. See võis olla tutt-tihane, aga ka keegi muu kohalik väikelind.







Märts. Sulamisvetest helepruuni metsajõega lahkuvad ka talvekülmad. Tagasiteed talve enam ei ole.













Sangleppadega jõelammimets okasmetsa kõrval. Siin trummeldasid nii ühel aprillipäeval lausa kolm eri suurusega rähni: väike kirjurähn, suur-kirjurähn ja musträhn. Sama aasta sügisel tegutses siin ka hallrähnipaar ja võib arvata, et ta ka pesitseb siinkandis. Mis on tehtud ja teoksil ümbritsevate metsadega inimese poolt, on mul käsitletud teises alajaotuses.





Aprillilõpu selge õhtu on erilise meeleoluga koos tunnikesega enne pimenemist lahti löödud linnulauluga. Siin, sel õhtul laulavad energiliselt punarind, laulurästas ja musträstas.




Aprillis on selged päevad juba suve näoga, ööd aga hingavad jahedalt.






Loojangujärgne õhtu kõrvalisemal külateel aprilli lõpul. Oli ääretult meeleolukas seal liikuda ja olla lausa ära nõiutud sellest saatest.





Siin, aprillikuises põlluservas peatus rändel suur vindiparv. Põhiliselt koosnes see metsvintidest, sekka ka põhjavindigruppe, kes puuvõrades istudes nii hüüdsid.




 Nii laulis aga sedamoodi majadeümbruse lehtpuupuistus rändel peatunud vainu-, laulu- ja hallrästaparv mõni tund varem.








Aprillikuine soojõgi ja madala metsaga kuivem saareke - peatuspaik sealsetele loomadele.






Loomarada soos viib kutsuvasse kaugesse metsa, kuivale maale.


Veel viimased meetrid ja soo saab läbi.

© Hermes Sarapuu, 2018.