MAASTIKUKAITSEALA
LANDSCAPE RESERVATION

Avaleht - Main - h-sarapuu.ee

Nõmme maastikukaitseala: Nõmme "disc golf" ala.
Nõmme (Tallinn, Estonia) landscape reservation area. Problem: a lot of trees around have throwed disc damages.
 


 
 


Viskeketastega katki pekstud puukoor. Tobeda ja ohtliku hobi "ketasgolfi" (kettagolf, taldrikgolf, discgolf, disc golf) harrastajad on kettaid loopinud vastu puid. Kettad on rasked ja terava servaga, õhemast koorest lööb üheainsa viskega tüki puiduni välja. Tallinnas olevasse tervistavasse metsaparki,  maastikukaitsealasse, tehtud (2012) "ketasgolfi" sektorite piires on niimoodi täkitud koorega peaaegu iga puu. Senise vähese tallamisega haljas olla suutnud maapinnalt on selle harrastuse tagajärjel pooleteise aastaga rohelus kohati kadunud ja vastu vaatab paljas mullapind. Kui mõni hull eraisik üksinda kukuks puukoori niimoodi lõhkuma, saaks ta vähemalt trahvi kaela koos täis tegemisega pätiuudiste telesaates. Et aga tegu on organisatsioonide poolt lubatud tegevusega - Keskkonnaamet on loa andnud, asjaomased ettevõtted on reklaami saanud, siis avalikult pole rohkem köhimist kuulda olnud peale jutuks võtmise ühes ETV telesaates ja kus keskkonnaameti juhtivametnik asja ilusti ära õigustas. Mulje jäigi, et juhtivametniku õigustus on see lõplik sõna.

Tegevust on 2015. aastaks laiendatud: linnaõhku kõntsast puhastavat metsa on mustikatest ja pihlakatest rohkem paljaks roogitsetud ja "ketasgolfi" sektoreid juurde tehtud. Tervisejooks, kepikõnd ja linnulaulu kuulamine on nüüd muutunud peaaegu kogu hüppetornialuses metsas ohtlikuks tegevuseks: kettaga võib pihta saada. Üldkäidaval maal on soovitav jahimehe kombel punane türp selga tõmmata ja kiiver pähe panna.

Veel vaateid kahjustatud männitüvedele 2015. talvel ja hiljem:


Hädised võrgud paremaks olukorda ei tee.


 


Veidraid installatsioone samast: arusaamatuks jääbki, kas puruks pekstud plastmassitükid on aruandluse pärast, kellegi eneserahuldamiseks või kahjustuste varjamiseks.
 

Üldkäidaval maal ja veel kaitseresiimiga metsas ei tohi seda lolli hobi viljeleda!


 
 

Minu noorusajal õpetati loodust ikka hoidma, kui seal käia. Paha oli kasetohu koorimine kasvavalt puult, rääkimata niisama elavate puude lõhkumisest. Nüüd näidatakse valitsuse tasemel eeskuju looduse hävitamisega kasumi nimel ja "teenuste" tarbimisega, mingi tobeda hobiga teistest üle olema...
 


Tähelepanekuid Nõva maastikukaitsealadelt.
 

Nõva maastikukaitseala kaitse eeskiri: üks ja teine.

There is a Nõva natural reservation areas in Estonia and a tiny patches of lovely forest with extremely fragile coat of lichen in there. Some views of visitor.
 
 


Killuke lähisarktilist taigat Eestis: siin vähe leiduva omapärase suurte põdrasambliku (Cladina/Cladonia) padjanditega rannanõmme lõiguke on üks põhjusi, miks loodi Põõsaspea neeme ja Dirhami vahele kitsas maastikukaitseala. Nüüd on osa sellest kadunud.
 
 
 
 


This seems strict. Behind is far rougher.

Järgnev on nende siltide taga, Spithami-Dirhami sihtkaitsevööndis Läänemaal.
 


Siin olid eristatavad kahe maastikuauto jäljed. Jäljed on huligaanitsemise tulemus, milliseid leidub mujalgi kaitsealadel. Võib-olla ka nii, et samas kõrval olev läbiva tee suletus sildiga "ERAMAA" peletas edasipüüdlikud autojuhid kõrvalt minema. Tagaplaanil Dirhami sadam.

 
 


Endised metsas olevad pinnaserajad on kohati uue täitega kaetud ja võõrastele rändajatele piiratud. Rändajal tuleb mööduda rajatul maastikul, kaitsealal, tallates sisse uued rajad.


 
 
 


Kohalik elanik kasutab juba aastaid kaitseala rannas oleva paadi juurde transpordiks ATVd, millega ta liivikule sissesõidetud rajal liikleb (näha ka maa-ameti paari aasta vanusel ortofotol). Tagaplaanil Põõsaspea neem.


 
 
 
 


Eriti tallamistundlik ja väga kaunis põdrasamblikunõmm säilitab iga jälje kauaks. Elurajoon mõjub ka oma ümbruse loodusele kahjustavalt. Linnade ja suuremate asulate lähedastest rannamännikuist on niisugused maastikud kadunud tallamise tõttu või pole saanudki seepärast tekkida. Seal on nüüd hilja kaitseala moodustada.
 
 
 


Auto- ja ATV jäljed rannaluidetel aga kahvatuvad "arenematu" maastiku "arendamisega" kaasnenu kõrval: keset samblikunõmme on elektritrass viidud maa alla, milleks on endist liinialust metsasihti laiendatud. Elekter on viidud plaanitavate uuselamute juurde. Samasse on loodud ka sarnased juurdetoodud kruusaga kaetud pinnaseteed.
 
 


Kopaga trassilt "päästetud" kadaks ootab tagasi istutamist.
 
 
 
 


Merest täpselt 100 meetri kaugusele keset vääriseulpaika rajatav elumaja või sellega võrdväärse kasutusega hoone. Ees oleva väikese kadaka tagant jookseb hoomatav kaitseala ametlik piir. Ehituskeeld metsasel kaitsealal 200 meetri kaugusel on loodud mõttega, kuid muid seadusesätteid kasutades sai eramuehitus seda mõtet eirata ja siiski ligemal toimuda. Loomulikult kaasneb ehituse ja elurajooni lähedusega edaspidi kahjustav mõju ka kitsukese kaitseala loodusele: peale enam-vähem puutumatu ilmega maastikukoosluse ka konkreetsed loomaliigid.


 
 
 


Lõpuks jääb nimetada veel tervisespordirada, mis kulgeb rannametsas piki randa ja milleks on osa puid ja madalaid oksi maha saetud. Elurajooni korral laieneb selle keskkonnamõju kindlasti veelgi.
 

Kokkuvõte.

Kui poleks tallamist, oleksid ka paljudel muudel liivikutel sellised samblikumännikud. Kaitsealal paistavad kehtivat topeltstandardid: ühed puhkajaile ja teised kohalikele elanikele ja kinnisvaraärikatele. Sisuline kaitse maastikukaitsealadel on puudulik, nii siin kui mujal. Pole võimatu, et maastikukaitsealasid luuakse varjatud plaaniga sinna lähedusse või sisse müüa eriti kalleid ja väärtuslikke elamukrunte ning tagada turistide tegevuse karmima piiramisega kohalikele elanikele mõnusamat äraolemist! Nõukogude aega armastatakse siunata, aga puutumatud loodusmaastikud rannikul ja saartel on just tolle aja teene. Seega lüpsab nüüdne kinnisvaraäri rannaäärsete väärisasupaikadega just toda paljukirutud nõukaaega.

Summary: some nature in reserve areas are not protected superbly and seems have double standards for different kind of users. Real estate business and local activities take advantage of  lovely natural place far boldly than hikers and tourists.
 

© Hermes Sarapuu, 2014-16