LOODUSLEIUD
MY NATURE FINDINGS

Avaleht - Main - h-sarapuu.ee

Kel on veel sarnaseid või muid omapärasid leide loodusest, andke ka mulle teada. Kuulan ja vaatan huviga!

UFO-huvilistele
Tüvesilmused
Samblad
Putukad
Loomad
Muud
 

Taimed
 


 

Omapäraseid käpalisi:

Isepäine jumalakäpp. Raplamaa, 2015.


 
 
 

Klorofüllita laialehine neiuvaip läbi suve (Harjumaa, 2015).


 


 


 


 

Kasvas kohe tee ääres. Mul õnnestus teda hoida maha niitmise eest, pärast õitsemist saabunud põua eest enam mitte...
 
 
 

Harilik pilliroog ja tema kitsaleheline vorm
 


Need 2 selgelt erinevat vormi kasvavad kõrvuti samas veekogus: peenemate, lipjalt hoiduvate kollakasroheliste lehtedega pilliroovormi ees ja näiliselt tavapärane vorm taga. Sügisel eristuvad kogumikud hästi. Tallinna lähedal Harjumaal, 2005, 2009.


Vöötkahjustus rannakõrrelistel

Kummaline ristlaigulisus rannakõrreliste lehtedel. Põhjus praeguseks täpselt teadmata, arvamus olemas. Mai, 2014.

Kes teab, mis see on või on ka midagi seesugust näinud, andke mulle teada!
 

Muid taimeleide


Põhja kukemari (Empetrum hermaphroditum) teatud uuest kohast mandri-Harjumaalt. Paaritunnise otsinguga vaadeldud 30-st kukemarjapõõsast osutusid 4 põhja kukemarjaks. Otsima ajendas kaks üksteisest välimuselt palju erinevat kõrvuti kasvavat põõsast, mis olid siiski mõlemad harilikud kukemarjad.


 
 
 


Valge mesika hõredaõisikuline vorm. Mitu taime olid sellised. Tallinn-Tiskre, 2004.
 
 


Valge kanarbik. Nõva.


 
 
 


Valge tõrvalill.
 


Valge nõmm-liivatee. Peraküla.
 


Valge kuradi-sõrmkäpp.
 


Valge karikakar. Miskipärast olen näinud vaid ühte taime ja ühel korral. Harjumaa.
 
 
 


Vähelevinud kummeli-võtmehein (Botrychium multifidium), üllatav taimeleid Tallinna servast metsa äärest. Palju noortaimi leidus üksikute vanade ümber. Samas kõrval kasvas ka soovalk, morfoloogiliselt omamoodi sarnane käpaline (1998 - 2008).

Sügiseks 2009 ehitati matkarada vaatamata kaitse all olemisele kasvukohale peale!
 


 
 


Eestis võiks leiduda haruldane Põhja-raunjalg (Asplenium septentrionale). Eestist mul leide pole, lähim - Ahvenamaalt.
 


Haruldane müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria) Keila-Joa lähedalt, 2007. Piirkonnast leitud ainus isend.
 


Mets-vareskolla Diphasiastrum complanatum pisilevilas Tallinna servas leidub üks hõredamate ja jässakamate võsudega kloon.
Ka nende kasvukoht on ohus tallamise intensiivistumise pärast.


Looduslikud tüvesilmused männil ja tammel. Annab nuputada, kuidas need on tekkinud. Mõlemad on maast mitme meetri kõrgusel.


 
 
 


Parasiitseene loodud tuuleluuad ümbritsemas kasetüve muhvina.
 


Eelmise lähedal on kuuse latva moodustunud tuulepesa.
 


Samblaid.


Väga haruldane lainjas põikkupar (Plagiothecium undulatum), ootamatu leid Tallinna lähedalt sügisesest metsast.
 


Vähelevinud lehitu hiidkupar (Buxbaumia aphylla), üllatav samblaleid väikesest kõrvalepõikest metsateele Tallinna lähedal. Omapäraseks teeb tema kaduvväikese võsu otsas olev hiiglaslik eoskupar. Kevad, 2008, 2009.

Metsatee, kus keskel hiidkupar kasvas aastal 2008 ja vaade samale kohale 2012. ATVd ja maastikuautod pöörasid teepinnase segi. Kahe koha vahel, mida see tee ühendab on ka ringiga minnes täiesti korralik kõva tee. Vähevõimalik, et seda erilist sammalt siit enam kunagi leiab.


 
 
 


Laienevad surnud metsakähariku ringid Harjumaa metsaaluses. Arvatavasti on tegu sammalt hävitava tundmatu parasiitorganismiga.


 
 
 


Seenering Tallinnas.
 

Tallusjaid maksasamblaid/Liverworts.
 


Riccia sorocarpa ja Riccia bifurca kõrvuti kasvamas Vääna jõe kaldal. Soe detsember, 2006.
 


Vähelevinud poorne riktsia (Riccia cavernosa) Vääna jõe äärest, ehituse alla minevast kasvukohast. Juuli, 2007.
 


Euroopas väga haruldane siberi mannia (Mannia sibirica) väikestest kasvukohtadest (3 tk.) Tallinna lähedalt. Uued leiud, 2009-2010.
Very rare liverwort  Mannia sibirica  found in new sites (3) close to Tallinn 2009-2010. Here it grows together with also not common liverworts Mannia pilosa and Reboulia hemispherica side by side.
 


Manniad maitsevad võsa-vöötteole.
 


Haruldane karvane mannia (Mannia pilosa) minu vastleitud kasvukohtades (3) Türisalu lähedal. Uued leiud Eesti mandriosast, 2007, 2008, 2009.
 


Arhegoonikandjatega paasrebuulia, Reboulia hemispherica on Tallinna lähedal sobivais kasvukohtades kohati levinud. Harjumaa, 2009.
 


Anteriidikandjaga preissia, Preissia quadrata Harjumaalt, 2007.
 


Haruldane Ricciocarpus natans Tallinnast. Kokku kolm kasvukohta siin. 2010.
 


Määramisel rikardia (Riccardia latifrons?) laanemetsast. Minu ainus omataoline leid. 2014.

Sama veel suuremalt:


Keskel võib olla nähtav kaherakuline sigikeha.
 


Putukaid
 


Isased pikktundelkoid parvelennu peatushetkel. Need väikesed kuldse läikega liblikad on mitmes mõttes harukordsed: teevad surusääskede moodi hulgakesi paigallendu ja neil on ebaharilikult pikad tundlad.
 
 


Pisikesed metalselt helkivad mustad liblikad perekonnast Pyrausta elavad oma märkamatut elu meie nõmmedel.
 
 


Pajuliblikad rikkalikust aastast 2013. Liigid määramata.


Pajuliblikad Nymphalis sp. on harva kohatavad. Siin on kõik, keda enne nendest rikkalikku 2013 suve leidsin. Raplamaa, mai 2012.
 


Pajuliblikas Nymphalis sp. Harjumaalt, 2011 kevadel ja koos ligi tikkuva koerliblikaga.


 
 
 


Suur-kiirgliblikat (Apatura iris) on käel vaadelda ja pildistada mugav, kuid oma sinise helgi näitamiseks avas ta tiibu lühiajaliselt ja vähestel kordadel.
 
 


Ebasümmeetriline pärnasuru (Mimas tiliae). Harjumaa, 2009.
 
 

Erilisi sipelgaid Harjumaalt erinevaist kohtadest.

Seni määramata liigist mustad, keskmise suuruse ja omapärase jässaka kehaga sipelgad. Pesitsustegevus näis koonduvat lepa koore pragudesse. Tallinn, 2016.


 
 
 


Määramata suur sipelgas Tallinna lähedalt rannaliivalt.
 


Meie looduse suurimad sipelgad - hobusipelgad (tundmatu liik) pesa ehitamas. Loode-Eesti, 2011.
 


Hobusipelgas (samuti tundmatust liigist) mere lähedasest metsast Tallinna lähedalt.


 

***
 


Sipelgakiil (Myrmeleon sp.) ja vastne Tallinna lähedalt. 2008-2009. Kui vastsete liivalehtreid on rannaluidetel rohkelt näha, siis valmikud näitavad ennast üliharva.
 
 


Roheline lauluritsikas (Tettigonia viridissima) laulmas. Esmasleiud Tallinnas (hõreda levikuga) ja üks rannikul Tallinnast veidi eemal. Tallinn, august 2012.
Singing male Tettigonia viridissima in Tallinn, new discovered 4 sites. 2012.


Sooritsikas (Conocephalus dorsalis) näitab ennast harva, veel harvem õnnestub kuulda tema laulu. Harjumaa, rannikusoo.


Muid loomi
 
 


Magav saarmas.
 

Uus leid Tallinna lähedalt: väiksemad päris agressiivsed lihasööjad nälkjad on plahvatuslikult levimas teatud kohas. Kui 2 aastat tagasi nägin 3 imelikku nälkjat lähestikku ja tekkis kahtlus, siis 2015 sügisel juba kuskil paarsada. Liik seni teadmata, arvatavast taas üks agressiivne võõrlik. Esmasleid aastal 2013.


Nälkjatele meeldib muuhulgas üksteist rünnata ja hammustada, minu vaatluse põhjal ka süüa alles elus olevat liigikaaslast. Rünnatav tõrjub tagantpoolt hammustajat "saba" jõulise vibutamisega:


 
 
 


Kahjuriks peetud võõrliik lusitaania teetigu (Arion vulgaris) (uue nimega hispaania teetigu) on levimas teatud kohas Harjumaal, Tallinnast mitte kaugel, päris kiiresti.
 


Uue teoliigi Xerolenta obvia (nõmmetigu) esmasleid Eestist: väikesest, aga arvukast levilast Tallinnas. Asurkond on püsiv kindlal alal, aga mitte kiiresti laienev. Nähtavasti olnud seal juba kümmekond aastat. Sügis, 2011. Vaatlus 2015. aastal sedastas arvukuse ja territooriumi enam-vähem muutumatuse.

Heath snail Xerolenta obvia (=Helicella obvia) found now also in Estonia (small population in Tallinn).
 
 


Eestis võõrliik herilasämblik Argiope bruennichi laiendab oma levilat varsti üle Eesti. Lihula, 2011.
Wasp spider Argiope bruennichi broadens its area of distribution in Estonia. Lihula, 2011.
 


Võõrliik keskeuroopa majaämblik (Tegenaria atrica), üks põhja-Euroopa suurimaid ämblikke on end sisse seadnud juba ka minu kodumajas.
 


Must rästik Harjumaal.
 
 


Rästik ja nastik. Miks nad koos olid, ei tea.
 


Sinirind - harva nähtav läbirändaja. Põhjarannik.
 
 


Paar väiketiire aru pidamas, kuhu pesa teha. Põhjarannik.
 


Paar hõbehaigruid puhkehetkel. Põhjarannik.
 


Laanerähn (Picoides tridactylus) Tallinnast Harku metsast, ühest neljast kohast, kus laanerähni nägin Tallinna lähedal. Juuli algus, 2009.
 


Valgekirju emane musträstas pesitseb Tallinnas Mustamäe äärel ja on sama aktiivne kui tavapärased liigikaaslasedki. Aprill, 2007.


Muid leide
 


Ese, mis väga meenutab miini.
 
 
 


Tundmatu koostisega naftatootega reostus Harjumaal 2010. aastal kui ta leidsin ja teavitasin...


...ning sama 2014. aastal. Naftatoode on endiselt seal, lisandunud on ka muud prügi. Ahjaa, veidi eemal ja madalamal on elumajad kaevudega.
 
 


Leid mustikametsast: keegi on vabanenud asbestist ja sokutanud selle kännu äärde.
 


Harjumaal Hüürus on ettevõtlik inimene teeauke täitnud eterniiditükkidega.
 
 


Maasikad teetäitena.
 
 



 
 


Välgulöögist plahvatanud puutüve jäänused.
Exploded trunk caused by lightning strike.
 
 


Löögijälg paepinnal teerajal. Kui see pole meteoriidi langemiskoht, siis ehk pommiplahvatuse jälg.
 


Heinaring - salapäraste viljaringide Eesti analoog. Eestist mulle teada rohkem selliseid pole.
Hay circle - Estonian analogue of mysterious crop circle.
 


Trilobiit. Põhjarannik.
 



Veel erilisemate liikide leidusid Tallinna ja lähiümbruse loodusest: merikotkas, kalakotkas, raudkull, kanakull, händkakk, kassikakk(?), värbkakk, öösorr, tait, peoleo, mänsak, käbilinnud, tutkas, jäälind, roherähn (enne 2001), hallrähn, nõmmelõoke, kuu-võtmehein (3 lk.), pesajuur. Lisaks paar tundmatut linnuhäält, mille tekitajat pole seni välja selgitatud.
 
Tänan asjakohaste märkuste eest, mille pärast sain veebilehe koostatud parema kui ilma, asjatundjaid: Mati Martin, Nele Ingerpuu, Tõnu Ploompuu!
 
 

© Fotod ja tekst: Hermes Sarapuu.