RATTATEE 
PROBLEEMIDEST LIIKLEMISEL JALGRATTAGA TALLINNAS
Lehekülg on mõeldud neile, kes mingilgi määral on seotud antud teemas otsuste tegemisega.
Problems and examples of bicycling conditions in Estonian (Tallinn) traffic. For linking to this page please link to main page: www.hot.ee/h/her

Avaleht - www.hot.ee/h/her

Rattaliikluse kärpimine (uuendatud 9.2015)
Järvevana tee algus
Uued rattateed
Tõkked rattateedel (uuendatud 9.2015)
Ummistamisi rattatedel (uuendatud 9.2015)
Ebasõbralikud liikkluskrraldused (uuendatud 9.2015)
Välismaalt
Ohuolukorrad
Rattatee blokeerimine
Teehooldus
Keskkonnast laiemalt
 

Kiidan algatusi ja teostusi, mis linnas tehtud jalgrattatranspordi mugavuse huvides. Vaatamata päris kenakestele teelõikudele sallin ma järjest vähem uusi rattateid pikkade vahemaade läbimise trassidena. Rattateedele peaks kehtestama miinimumnormid, mille töötavad välja vaid rattaliikluse asjatundjad. Muid probleemide käsitlusi ja muidu jutte, mida juba mujal, näiteks siin -  pedaalid.wordpress.com - leidub, ma paljuski ühinen ja üle kordama ei hakka. Osa pilte on vanemast ajast. Kohtade välimus on praeguseks muutunud, aga samasugused probleemid jäänud.

Kohustusliku kiivri kampaaniast: iga asjaga eraldi võttes võib hulluseni ära pöörata, näiteks pole ma seni kuulnud hulle ideid prilliklaasi läbipaistvuse ega prillikojamehe, jalakäijate linnas (jääpurikad!) ja metsas (käbid!) kiivri kohustuse, jäänaelikute nõuete sisseviimisest... Võiks hoopis kõige idiootlikuma idee auhinna välja anda!

Kuna osad siin kirjeldatud olukorrad on juba üle kümne aasta vanad, ma ajaloo mõttes siiski nende kajastusi ei eemalda, vaid lisan lihtsalt uusi kõrvale. Mõni koht on nüüdseks ümber muudetud, eks näis, kas on läinud paremaks või halvemaks.
Kaasmõtlejad oma ideede ja tähelepanekutega siia on kah oodatud, kuna meil puudub kõiki erinevaid rattakasutajaid ühendav liikumine ja ka avatud foorum tsensuurivabal pinnal.




Autoliikluse mugavuse ja kiiruse huvides juba kärbitakse rattaliiklust.
Since 2015 bicycling is prohibited in certain site in Tallinn. These traffic signs are firsts (known by me) on open areas.

Siin on fotod raudteesilla tagant, kus näha, kuidas eraautojuhid pidevalt rikuvad liiklusseadust, hoides hõivatuna bussirada, jättes aga ruumi jalgrattureile.

Tallinn, Kristiine keskuse esine: siin on 4 üldsõidetavat sõidurada. Sõidutee on sõitjate teenimiseks. Parempoolne ja bussirada on mõlemad kõigi mootorsõidukite poolt parempöörete pärast ja niisama ekspluateeritud. Antud skeemiga on legitimiseeritud ratastele ainult hädine kõnnitee pärnade ja kioskite vahel, mis pole praktiliselt mingi tõsine rattasõidu koht. Skeemitamine ilmus nagu ingel 2015 jaanuaris, kusjuures jalgratturitele pole paremaks liiklemiseks siin mitte sittagi tehtud:


Minu teada esimesed ja ainukesed rattakeelumärgid üldkasutataval maal Tallinnas. Siia pandi see jaanuaris 2015, enne oli paar kuud parempoolse kõnnitee otsas samal kohal. Nagu rändkarikas: näis, kuhu edasi rändab. Mina arvan, et oli nii, et meil on märk ja tahtmine üles panna, ainult kuhu, pole veel selge. Rattaga on siin niigi vastik sõita, mitte vaid räpase teeserva, vaid silla alt väljudes paremasse serva lõikavate ja ligidalt mööduvate autode, kõntsase õhu, pori ja mürasaaste pärast. Raudteesilla all on 3 sõidurada kõigile autodele, vaatamata bussirajale (minu tähelepaneku järgi seda kõige rohkem kasutataksegi), sest kohe järgneb 2 järjestikkust parempööret. Ainult jalgrattaliiklust, sedagi vähest, on siin piiratud ja juurde pole mitte midagi antud. Mul on sihuke küsimus: miks siin öösi ka sõita ei või? Siis pole ju tihedat liiklust.
Kui liikluskorraldust hakatakse tegema üleautostumise huvidest lähtuvalt, siis kardan, et rattaliiklus keelatakse veel paljudes kohtades mujalgi: kõikjal sõiduteedel võib jalgrattur tunduda autojuhile liiklust segavana. Niisugust poliitikat ei või jätkata!


Siia teeserva tekib mõnikord vastik porilomp, millest rattaga on mõttekas mööduda. Miks peab kõnniteel rattamees rattaga kõndima ja saasta saama, sellest ma aru ei saa. Näiteks rattaga oleks mõttekas see vastik reostatud koht võimalikult kiiresti läbida, mida piiratud vonkleval kõnniteel ei saa teha. Ruumipuuduses põhjus pole, sest käekõrval ratas on ruumimahukam ja ka kohmakam. Paistab väga sedamoodi, et keegi on oma emotsioone siia välja valanud. Muide, kohe teisel pool silda kõnniteel võib ka piirdetara hammustada kui liiga lähedale minna. Vaat mida inimene teha suudab! Tallinn, Endla tänav, 2010-2015.


 


Ega teisel poolgi sind niisama üle tee ei lasta - tema ei pidand mind miskiks.
 

Kõik, mis siin jalgrattureile jääb, on autojuhtide ja rohkete jalakäijate armust läbitav 90-ndate kõnnitee:

Vihma käes olles sai märjaks, tuule käes olles sai külma, ...jalgratast käe kõrval lükates sai autolt löögi (TV3 uudised, 8. veebr.). Ikka veel näeb päevauudistes seda sorti sõnastusi, justnagu "autod" on mingi vääramatu loodusjõud, millelt ikka saadakse lööke kui neile liiga lähedal tolgendada.
See, et jalgratast lükanu veel joobnud oli on tema lõplik süüd raskendav asjaolu, muud juttu pole enam vajagi. "Auto" tehnilisest seisukorrast, juhist ega liiklusoludest polnd sealjuures sõnakestki!



Sellest Sorentost väljus kaabaka välimusega tüüp (mitte juht) mulle rattateele ette, sõimas ja andis tou jalaga ratta pihta. Kes tunneb oma naabri ära? Tallinn, 1. aprill 2015.




Kus lõpeb rattatee, seal lõpeb ka mõistus


Järvevana tee rattatee lõpp, Tallinn. Kergliiklusele tehti teelõik raudteest ärihoone parklani. Asi hakkas paranema. See on ka ainuke koht, kust saab järvevana teelt tulev jalgrattur maad mööda edasi sõita...
 


Ärihoone parkla teisel pool raudteeülesõitu. Kuni raudteeülesõiduni on tee suurepärane. Tollikontrollipunkti meenutav raudteeülesõit on ka kuidagi läbitav. Edasi kulgeb tee läbi ühesuunalise ringliiklusega liiklusega parkla ümber maja kuni siiani. Ja vaata, mis erakad siia ette tegid! Tõkise tihedusest on hästi näha, et jalgratturid siit läbi sõitma pole soovitud. Ma väga tahan, et needsamad inimesed, kes kotivad jalgratturit kella puudumise või vale helkurivärvi pärast kotiks ka selle tõkise organiseerijat!




UUED RATTATEED.


Kui kellegi pidamine ülereguleerimist ainuõigeks materialiseerub, siis on asjad juba väga halvasti. Tallinn, Tõnismägi, 2014.
 


Linna tehti juurde uus jalgrattatee, õieti maalingud nõukaaegsele kõnniteele. Maalingud on juures, astmed ristmikul alles. Pilt Tallinnast.
 


Uus rattatee/parkla  Tallinnas, 2014 sügis. Vanad sinised parkimiskohad on alles. Numbritega saab uhkeldada, et näe, tegime nii palju kilomeetreid kergliiklusteid juurde! Tõeline rats: linnaruumi pole vaja raisata mingi tühjalt seisva kergliiklustee alla. Endiselt on jalgratturi oma asi kus sõita saab.


Tegelikult uus rattatee, kus ääres järel vanad sinised parkimiskohad. Vaade ühelt ja teiselt poolt. Neile siin vaevalt keegi ütlema tuli, et peatumiskeelu märgid on ka.

 


 


Veel üks 555 pargib poolenisti rattateel. Sellised juhtumid ei kuulu raskemate hulka, ent sunnivad ummiku ajal jalgratturit ohtlikku ja ebamugavasse olukorda. Kui üks teeb ees, siis teine järele. Tallinn, 2015.

 


Sama koht talvel ühe karmima ilmaga liikluse jaoks. Peale selle, et rattateelt lund ära ei lükata, pargitakse veel ka poolenisti rattateele.
 
 


Mis sa teed ära kui laiutada on lihtsalt mugavam! Vaat kui kallis auto mul on, kadedad olete lihtsalt kui õiendate, ei muud!
 


Ehkki kiirem kergliiklusrada on paremal, tuleb takistamatuks edasisõiduks siiski kõnniteel sõita.
 
 


Rattatee lõpp: vaata ise, kuidas edasi saad ja ellu jääd. Tallinn, 2014.
 


15 aastat tagasi olnud "sula" ajal tehtud rattarajad on mugavad ja efektiivseimad, paraku kaovad nad aegamööda ja asenduvad uuemate ja kergliiklusele ebamugavamate skeemidega. Ma ei oska praegu nimetada mitte ühtegi uudikskeemi, mis seaks kergliikluse eelnevast mugavamasse liiklustingimusse.
 
 

Enne ja pärast: planeerija kui tahab, planeerib nii ja kui tahab, planeerib naa... Vaade Tallinnast 2011. a.


Muide, praegu on "kehtiv" jälle ülemine variant. Mustad jooned on üle valgeks värvitud. Miks ta vahepeal ei kõlvanud, ei tea.
 

Kõige uuemad rattateed on muudetud kõlbmatuks kiirele ja mugavale sõidule. Mulle jääb lõpuni arusaamatuks, miks siis üldse niisuguseid tehakse. Lund kah ei koristata. Tõsised sõitjad sõidavad niikuinii sõiduteel. Tallinn, 2011.


Moodsad liikluskorraldused (2008 - 2010): korraldajad on olnud kolmnurkade jagamisega eriti lahked. Formalismi ületähtsustamine: märgid-piirded on läinud moodi. Uus "lahendus" Pääskülas Tallinnas.

Näe, nii saab kah! Veel uuem "lahendus" Tabasalus 2014. Kiitus!
 


Peateega kõrvuti kulgeval muidu heal rattateel Õismäe-Kakumäe (antud piirkond hiilgab muudegi totrate ebamugavustega) linnaosade vahel on teeandmiskohustus liikluskorraldajate poolt ette nähtud ainult jalgratturitele. Miskipärast ei ole rohtunud teel väljasõitjat kohustatud enne rattateed peatuma, veendumaks, et ta pole takistajaks rattateel liiklejaile ja alles siis aeglaselt edasi liikuma.
 

Muide, siin passis ükskord politseipatrull - veel siis kui nende märkide asemel olid rattatee "algused-lõpud" - peatas minu kui rattasõitja kinni ja luges epistlit, et "ristmikku ületades tulete rattalt maha ja lükkate käekõrval" ja siis jälgisid mitmekesi mind autost, kas ma ikka teen nii või tulevad järgi ja teevad trahvi. Vaat milleks korravalvet vaja on! Tallinn, 2015.

Peateeõigused peateega kõrvuti olevale jalgrattateele!


 


Enne oli siin jalgrattarada magistraalsõiduteel, mis kõrgemale riskile vaatamata oli mugavam ja efektiivseim. Nüüd, kui sõiduteed laiendati (4 r.) ei jätkunud seal ruumi enam jalgrattale! Õnneks on niisugusel rattateel liiklemine (veel) väga hõre ja rattaga saab seal arvestatava mugavusega sõita. Siiski on peateele sõitvad autod pandud ootama keset ainsat jalgrattale ette nähtud rada, isegi vastav liiklusmärk pandi keset jalgrattateed üles (nüüdseks on õnneks mõlemad eesolevad postid autodega maha sõidetud)! Pilt Tallinnast, paljude muude lollisti lahendatud liiklusolukordadega teelt.
 

Peale/mahasõidud peaksid olema treppideta ja loogilistes kohtades, ka rattatee külgedel!
 





TÕKKED RATTATEEL
 


Keelumärk on kõige mõjusam kui ta asub keset teerada.

Piiripunkti sarnane leiutis rattatee otsas Rahumäe tammil valmimisaastal 2004...

...ja edasi arendatud aastal 2008. Kui kaeveldakse rahapuuduse üle teed korras hoida, siis loomatõkete jaoks leidus pealehakkamist ja raha! Hakitud ja jupitatud tõkkejooksurajal on rattaga sõitmine ebamugavam ja aeglasem kui arendamata senisel sõiduteel. Soditud larakas märgil on kellegi äärmuslase huligaanitsemine.


Viimasel paaril aastal (2014 - 2015) pole need piirded enam ees olnud. Kuidas enne nendeta läbi ei saadud, on mõistatus!

Veel leiutisi Tallinnast: kõik jalgratturid on loomad, kes ei näe ega kuule midagi ja keda peab igal juhul pidurdama!


 
 
 


 
 


Nendele moodustistele on hiljem mingi muu kasutus leitud. Tallinn, Rocca-al-mare.
 


 
 
 


Veidi vanemad raudteeületuskohad olid rattaga ületamiseks palju mugavamad, sest sisaldasid otseteed. Kõigil uutel on otsetee ära kaotatud. Autoteedele pole miskipärast mingeid lisatõkkeid tehtud (alates 2012). Millega jalgratturid on piiramise välja teenind, ei tea.
 


Kus lõpeb mõistus, seal algab raudteeületus. Järvevana uue rattatee algus/lõpp. Edasi siit viib vaid fantaasia. Vastassuunast tulles on liikumine lahedam, vaid barrikaad enne raudteed sunnib lähenema kihutavaile autodele. Kui autodega sõitjail on mugavus ja kiirust alla 60 vaevalt keegi võtab, siis jalgratturid mingu mugavusega...


 
 
 


Tallin-väike jaam: varem oli siin kaldtee, kus sai rattaga kergelt üles-alla sõita. Kus lõpeb mõistus, seal algab raudteeületuskoht. Tallinn, 2015.
 
 

Tallinnas on linna ja "erasektori koostöös" senine lai Harju tänava algus rattasõitjatele aeg-ajalt blokeeritud. Näited juhuslikelt möödumistelt:


 
 


Vaade sama tüüpi situatsioonile Mariehamni (Soome) kesklinnas: mugavaim tee on tehtud jalgrattuteile, mitte autoliiklusele ega parklaks, nagu meil. Ja ei mingit "anna teed autodele".
 
 

Säästliku eluviisi viljelemine ei või kannatada luksuste, paljutarbimise ja laiutamise eelistajate pärast!
 
 




UMMISTAMISI RATTATEEL.

Uues liiklusseaduses on leidnud aset ebamugav nähtus, mida ma nimetan õigustatud määramatuseks: kui teeservas on sõiduruumi, saab oma õigust kasutada, kui ei ole siis ei saa. Kui liiklusseadus ei luba rattaga tee äärest kaugel sõita, siis peaks ta ka kohustama riivevaba sõiduruumi jätmist tee äärde:


 
 


 


Ega ta pidevat joont ju ületandki! Jalgrattur sõitku soparentslis...


Tugevama õigus: siin oli varem laiem jalgrattarada. Sedagi kitsukest teeäärt saab ummistada. Pildistasin sama olukorda eestpoolt: bussist teeserva jääb ligi kaks korda kitsam vahe kui autodeni. Isegi sõiduraja ääreni on bussiratta kõrguse jagu ruumi. Ametlikult kaotati siit rattarada, aga rattasõitu piirav foor jäeti! Tallinn, 2008. Vanad fotod, probleemid on samad.
 

Liiklusseaduses võiks olla ka säte miinimumruumi jätmisest rattaliikluseks kui rattateed märgitud pole.
 


 


Bussijuhtide seas on levima hakanud jalgrattaraja blokeerimine liiklusseisakul. Jälgige ruumi bussist vasakul!


 


Trammitee ehitusega kaasnev liikluskoraldus vist vihastas mõnda autojuhti nii, et ta parkis auto keset ülekäigukohta.

Selle asemel, et kängitseda jalgrattureid järjest rohkem skafandrisse, sundida ratast tee peal käe kõrval lükkama, eraldada liiklusest reeglitega ja ilma võiks küttida rohkem ohtlikult käituvaid autojuhte, mootorrattureid ja linnaliini bussijuhte, keda muuseas polegi nii vähe.

Jalgrattateedel ei peaks jalgrattureil olema jalakäijate tõttu kiiruse piiramise kohustust, vaid muil liikujail peaks olema hoopis kohustus teeserva lähedale hoida. Mootorsõidukijuhtidel olema kiiruspiirang jalgratturi lähedudes.




RATTALIIKLUSE SUHTES EBASÕBRALIKUD LIIKLUSKORRALDUSED
 

Tallinn, Tõnismäe, uus maanteeristmik: trammitee sai ilus, autotee sai ilus, ka rattatee sai ilus - parempöördeks. Tahad otse sõita - vahi ise, kuidas kahest autodereast läbi saad!


Muide, tolle 222MNH autojuht vist arvas, et ma pildistasin just tema pärast seda kaadrit: minu kohale jõudnuna tuututas, keris akna alla ja hüüdis midagi kurjalt...
(Miskipärast on mulle silma jäänud antud lehekülje kontekstis liiga sageli kolmekordse numbriga autod - vist tahavad nende juhid igal võimalusel tähelepanu keskmes olla)


Või see ristmik: varem oli rattatee sõiduteel ja läks otse, millise skeemiga oli lihtsam otse või paremale minna. Kui nüüd tahad otse minna, mine kihutavate autodega sõidurea peale või moondu kärulükkajaks teeületajaks ja oota armulikku autojuhti.
 
 
 


Tallinna kesklinn, Vabaduse väljaku serv: ehkki teid on mitu korda ümber tehtud, on vaeslapse ossa jäänud siia niigi harva sattuvad rattasõitjad. Kui tulla rattaga üle tee siiapoole, siis ei saa kedagi oluliselt segamata seda teha. Sõidutee on liig ohtlik, laial kõnniteel nokutamata normaalselt sõita ei saa. Bussiraja servas saaks ju olla kui sarvik parajasti kuklasse ei hingaks. Aga seda ta teeb ja siis jääb mõistlik ülekäigurada, kus iga jalakäija arvab, et sa tahad just talle otsa sõita. Sobiv koht oleks foori ja posti ümbrus, kuid seal on jälle trepp. Põhimõtteliselt samad jamad on siinsamas teisteski kohtades. Kas jääd sarviku ette või oled jalakäijate suurim vaenlane.
 


Narva maantee, Tallinn 2012: Tänavale mahub samasse suunda 3 sõidurida ja 0 rattasõidurida!


Ma tahan siin rattaga vasakpööret teha! Vasakpöörde rajal on liiga ohtlik sõita, sest autode kiirused on suured. Liiklust annab korraldada nii, et ei mahu rattaga sõitma isegi väga laial tänaval. Niisuguste uusarenduste näiteid leiab Tallinnast küllaga. Arendatud liiklusskeem Tallinna kesklinnas, 2008.
 


Teine arendatud liiklusskeem: kiiresti, ohutult ja mugavalt pole siin kuskil sõita. Varem koosnes üks suund  2 laiast sõidurajast pluss jalgrattateest. Nüüd 3 laiast sõidurajast ja 0 jalgrattateest. Kõnniteel sõitmine pole tõsiseltvõetav transpordiviis. Jalgrattaga on antud juhul kõige praktilisem sõita noolega näidatud kohas, kus täpselt asus enne rattatee tähistus. Äärmine rada on bussidele, osa busse siirduvad miskipärast keskmisele, mõni ajab oma õigust taga bussirajal ja peaaegu riivab jalgratturit. Pöörake tähelepanu vahemaade laiusele autode vahel! Autoni jääb hoopis rohkem ruumi kui jalgratturini. Näib, et jalgratturile otsa sõita tuleb odavam kui auto peeglit riivata. Tallinn 2012.


Kui mahutate siia jalgratturi, siis niisuguses vahes ongi päriselt liigeldud.
 


Üks vastikumaid liikluskohti Tallinnas: igaühel peale jalgratturi on oma eraldatud kanal. Jalgratta jaoks oleks parim sõiduradu vahetada, ei jää ette tolknema ja pääseb rutem siit sopamöllust ära...


Kui laiuse poolest mahuksid troll ja jalgratas siia hädapärast isegi kõrvuti (väiksel kiirusel!), siis miski ei takista sarvikul kasutamast "tugevama õigust" ja teerada täielikult kinni panna. Muide siin on parempoolne kitsas eraldis ainuke mõistlik koht rattateeks sellise tänavaskeemi korral.


Vähenegi ohutum ristmikuületamiskoht on blokeeritud ajutise liiklusmärgiga. Liivalaia tn. 2009.
 
 


Nii mõnelgi ühesuunalisel tänaval on kahel pool kõnniteed, koguni kahel pool parkimisread ja keskel ühe auto laiune sõidurada. Liiklusskeemi võiks jalgratturisõbralikumaks ümber teha.
 

Õigustada ühesuunaliste tänavate suunapiirang vaid mootorsõidukeile (nii mõnigi jalgrattaga sõitmiseks otstarbekas tee on korraldatud ühesuunaliseks vaid autoliiklust arvestades).
 


Siin oli enne parempoolsel teel teeandmiskohustus vasakpoolsel peateel liikujaile ja katkematu jalgrattarada peateel. Autoliikluse mugavuse ja kiiruse huvides kaotati ("arendati") mõlemad (teine pilt), jalgrattale nähti ette eesõigusteta ebamugavam liiklemine vaid kõnniteel. Loomulikult peateel ristmiku kohal rattaga sõitmine on uudse lahendusega muudetud vastikult ebamugavaks ja ohtlikuks! Sama hull skeem on ka uuel Ülemiste ristmikul. Õige oleks luua teeandmiskohustus kõrvalteedele, ees oleva jalgrattakõnnitee külgedele luua sujuvad pealesõidud loogilistesse kohtadesse. Jutt kehtib mõlema pildi kohta.
Kuna jalgratastega liikleb "tühine" vähemus sõitjaist, siis ei peeta oluliseks neile sõidumugavuste säilitamist. Kõige efektiivsem on rattaga sõita magistraalsel sõiduteel, väga hea on ka sõiduteeks ehitatud ja korraldatud eraldi rattasõidutee, kus jalakäijad ja autode parkimine on keelatud. Kui magistraalteel saab asulas vabalt liikuda väheste pidurdamistega 20 km/h kiirusega, siis nüüd moodi läinud "jalgrattakõnniteedel" on kiirus ja mugavus vähendatud. Samas liikuvad jalakijad ja rulluisutajad on rattaliiklust segavad ega kuulu ka sõiduteel liiklejate hulka. Millegiprast ja valesti on jäänud õiguste poolest viimaseks väljasõitudel ja ristmikel jalgratturid. Kasvava autoga liiklejate hulga mugavuse huvides on nii telisel sõiduteel sitvad jalgratturid aetud ebamugavamatele ja ebaefektiivsematele kõnniteedele, ehitamata korralikult jalgrattateed välja. Ülemisel pildil olev ebameeldiv otsaastang on tehtud jalgrattureile, kusjuures tagapool paistva hooviväljasõidu kohal on astang peaaegu olematu. Pilt Tallinnast Järvelt.

Sarnaseid näiteid võib leida mujaltki ja iseloomustavad need mootorsõidukiliikluse mugavuse soosimist jalgrattaliikluse mugavuse arvelt. Kurioosumitest pakatab Tallinna kesklinn, Viru keskuse ümbruse kujundus, kus liiklusruum on arvestatud vaid mootorsõidukeile ja maa alla aetavaile jalakijaile. Jalgrattasõit on võimalik, kuid riskirohke ja ebamugav.

    ***

Kiitust kah: hea tahtmise korral saab ka kesklinnas tagada lahe rattasõit vastava liikluskorraldusega. Arvake ise, kus need on (igatahes mitte rattapõlgurlikus Eestis).

Ka vasakpöördeliseks teeületuseks ei pea rattasõitja moonduma jalakäijaks hoolimatute autojuhtide mugavuse pärast. Õnneks on selline liikluskorraldus ka meil välismaa eeskujul levima hakanud.
 

Hea tahtmisega saab ka rattateeotsad teha täiesti sujuvad. Arvake ära, kus!

   ***
Rattaliiklusega seonduva planeerimisel kaasata otsustajateks jalgrattaliiklust soosivaid asjatundjaid!
 

Nii mõnigi vanem lihtsam teevariant oli rattasõiduks sõbralikum kui uudne ülekorraldatud liiklusslm. Selle asemel, et ajada vähesed rattasõitjad minema sõiduteelt kõnniteele võiks läbi mõelda kuidas konkreetses kohas oleks võimalik rattaga mugavalt ja kiiresti sõita! Pole õige liialdada sellise negatiivse propagandaga, nagu "Rattaga sõitmine linnas on väga ohtlik, kiivrita sõitmine on ohtlik, üleüldse on jalgrattur üks ohtlik tegelane..." Selle tagajärgedeks on liigne hirm liikumiseks ratta valimisel ja rattaliiklejaile ebamugavuste tekitamise õigustamine.
 


JALGRATTURILE OHTLIKUD OLUKORRAD.
 


Huvitav, et korraldajad näikse ohutust seostama piiravate tõkete tegemisega ja keelamisega, aga mitte liikumispinnale ohutusvaru jätmisega. Jalgratta kitsas ratas peab üle raudtee veerema päris risti, muidu võib külili libiseda. Kas selliste järsakute tasandamiseks puudub ametniku tahe või said eurorahad otsa?

All sama koht paksu lumega. Rattaga liigeldav pind on kahanenud. Kohad, kus vale sammu pärast maa võib jalge (ratta) alt kaduda on jäänud päris kõrvalraja keskele. Hoiatan, et kaherattalisega on nii suure kaldenurgaga raudteest liiklusvool nii lähedal sellise libedaga üle sõitmine väga riskantne.
Nõmme raudteeülesõit, Tallinn.

 
 
 
 


Kuigi kogu skeem paistab korras olevat, on rattaga otse sõitmine riskantne. Paremal oleval märgitud rattateel ei saa rahulikult ristmikku ületada, sest on risk teed mitte andvalt autolt pihta saada. See on ka üks kõnniteelise kergliiklustee puudustest sõiduteelise järel. Antud juhul on ohutum ja kiirem vasakule jääval sõidutee ärapööramisrajal otse sõites. Tallinn, 2015.
 
 

Lisaks järgnevale on ohuolukorrad sisse planeeritud ka näiteks neis kohtades:


Siin sõitis troll rattasõitjast mööda, jättes ruumi ligikaudu meetri jagu.


Tallinna kesklinnavaade tavaliselt: siin sõitis buss vokist väga lähedalt mööda, jättes vahet alla poole meetri, ehkki tee laius võimaldaks äärde rohkem ruumi jätta.


Tallinna bussijuhid vihkavad jalgrattureid ja armastavad napikaid. Ka siin on teel laiust küllalt, aga korraldatud on nii, et tee äärde jääb vähe ruumi. Miskipärast tuleb sageli ette, et bussijuhid ja mõned autojuhid peaaegu riivavad jalgratturit samas kui sõidukist vasakule jääb teise sõidukini üle meetri ruumi. Sel lähimöödasõidul tundus bussi kiirus 60 kanti.
Kui see veel vähe vastik oli, siis alumisel pildil olevas kohas sain trollijuhi käest sõimata, et tal punase tule ajal ees olin. Siin pole "ametliku" korraldamisega üldse rattaga sõitmist ette nähtud, ühistransporti on "arendatud". Lihtne stamp on kiruda eraautojuhtide liikluskultuuri, aga mõnede bussijuhtide ja taksojuhtide ülbet ohtlikku liikluskäitumist ei armastata taunida. Tallinna kesklinn, 2008.

 


Ehkki siin on kõnniteel rattatee ja roheline tuli on pea võimatu peatumatute autojuhtide pärast ristmik normaalselt rattaga ületada.
 


Miks pole autojuhtidele ette nähtud peatumine märgi taga, autost väljumine ja ristmikule vaatama tulemine, et kas tee on vaba? Parema nähtavuse jaoks kohustaksin ka majaomanikke aianurgad läbipaistvaks tegema.
 


Üllatusauk Tallinna rattateel. Vastupäikesega hästi nähtav, päripäikesega võib märkamatuks jääda.





RATTATEE BLOKEERIMINE.
 


Uus mood Tallink taksodele: auto jätmine keset rattateed. Märkasin, et autosõiduteed on taksopeatuse ees kõik taksode värvi kollaste äärekividega. Miskipärast peetakse rattaliikluse takistamist lubatavamaks kui sõiduteeharul seismist. See taksojuhiproua liigutas oma Skoda-takso tolle Mersu-takso taha varju kui nägi, et teda pildistatakse.  Rattatee Tallinna lennujaama kõrval.



 


Paar pilti samalt teelt järjestikku: kuigi sisuliselt jookseb siin rattatee kõikjal peatee kõrval, on liikluskorraldaja seda ristmikele maha märkind suvaliselt. Autojuhid sätivad end ootama keset jalgrattateed. On sage, et isegi teeandmiskohustusega kohas ei anna teed kõrvalteelt tulev autojuht peateel liikuvale jalgratturile. Seadus määrab üht, liikluskorraldaja teist ja liikleja tõlgendab asja kolmandat moodi.

Kui autojuht on kindlasti eksind, on eksind ka liikluskorraldaja ja seadusekoostaja, kes võimaldab autojuhil tõlgendada jalgrattaliiklust sellistes kohtades ignoreeritavana.
 


 
 
 


Hetki Mustamäe"kolgata" teelt.
 


 

Peateelisel rattateel olgu tagatud ka sundpeatusteta liiklemine rattureile. Kõrvalteelt väljuvad autod ei või rattateele tulla ette takistama rattaliiklust!
 



Talvine rattatee ja taksot sõitev bemm sellel parkimas.

Raudteeületuskoht Rahumäel. Raudteed saab ületada vaid autode vahelt läbi pressides või läbi lumehange kahlates. Kõrtsiesised hiilgavad mujalgi ülbete juhtide poolest.



 
 


Kõrtside esised liikluspinnad on tihti ummistatud mugavate klientide kallimat sorti autodest. Nõmme, erinevad ajad.


 
 
 


 


Sellele punasele vist meeldibki kergliiklust takistada. Kõrval tehti parkimine tasuliseks. Punase õnn, et politsei pole talle trahvi keset teed parkimise eest teinud. Parklas tasuta hoidmise eest saaks nähtavasti ennem trahvi!


 
 
 
 


Siin Sikupilli poe ees Peugeoti müügiesinduse ees on pargitud reklaamauto rattateele 3/4 ulatuses.
 
 
 

Soliidne asutus võimaldab ka rattaparkimist soliidselt. Kui segavalt valesti parkijad on lühiajaline nähtus, siis jalgratturitest mitte hoolimine parkimiskorraldusega on inetu.




TEEHOOLDUS JA KESKKOND JALGRATTURI SEISUKOHAST.
 


Muidu siin saab, aga soolase lobjaka sees sõitmine on väga energiamahukas, raske, aeglane ja määriv.
 


Kahjuks jäetakse tihti muu hoolduse olemasolul vaid rattatee hooldamata.
 


Sama koht: parklalumi on kergliiklusrajale, mida niigi ei koristata, lükatud.
 


 


 


 


Rumal tendents nn. jalgrattakõnniteedel: soolakillustikku laotatakse teele vaid jalgsi liiklejate pärast. Sellisel soolakillustikulörtsil on väikese külmaga eriti vastik sõita: isegi poole sentimeetri paksune soolalörtsi kiht ummistab ratast ja teeb sõidu palju raskemaks. Klaasikillud ja teravad graniidikillud lõhuvad kumme, ka pole jämedamatest kivikestest jalgratturile libeduse vastu peaaegu mingit abi. Vastupidi, igasugune lahtine ollus teel vähendab kontakti aluspinnaga ja suurendab libisemise ohtu.


Klaasikillud helgivad, teravik püsti Nõmme mäkketõusul kummi oodates koristajat nägemata nädalaid. Mõni linnaosa valitseja võiks kah proovida sisekummi vahetada pimedas porise ja sajuse ilmaga.
 
 


Kui eelmine killustik oli peenike, siis Harku vallas Harjumaal on seni rattasõiduks kenad kõrvalised metsateed kaetud rusikasuuruste kividega, muutes sõidu siin rattamatka vastikuks osaks. Et samas toimuvad ka sagedased lageraied on teed kaetud vaid raskeid metsaveomasinaid silmas pidades.
 
 

Eelistada talvisel teehooldusel sopalörtsi eemaldamist soolakillustiku külvamisele lumehange! Sool on väga hea vaid siis kui teel pole lumelörtsi. Sile kinnitallatud puhas lumi või isegi sile jää on rattasõiduks sobilikumad pinnad.

Keskkonnast laiemalt


Kevad Tallinnas. Tee, kus võib jalgrattaga sõita, kes julgeb.  Nii mõnigi "elumees" kallas minu selles samas kohas poriga korralikult üle. Alternatiiviks on küll lai kõnnitee, kus aga pidurdava lumelörtsi tõttu ei saa üldse edasi.


Kuivanud soolapori pritsmeid täis prilliklaas vähem kui tunniajase rattasõidu järel Tallinna liikluses. Naastrehvid koos soolatamisega on minu arvates liig mis liig.
 

Kahjulikud ja ohtlikud asjad, millega tuleks rohkem tegeleda on:
Liiklusmüra. Madalsageduslik vibreeriv müra - sellest pole pääsu isegi kergemate kõrvakaitsetega. Probleemiks pean ka foonist esiletõusvaid puuduliku summutusega mootorrattaid, kõrge müratasemega autorehvidega sõitmist ja ka kiirust.
Teeaerosoolid. Suurem süü läheb naastrehvide kaela.
Heitgaasid. Suurema kubatuuriga veokeil võiks kah olla saastenormid.
Ruumitäide. Kui maksustada transpordivahendid, siis saastamise-kulutamise-ruumivõtmise põhjal, ja ilma odavama "hulgihinnata".
 


Vaade piki Tallinna magistraalteed kuival vaiksel talvepäeval: see ei ole hommikune udu vaid kahjulik teetolm.
 


Tee tõuseb ja lendab ära: märtsitolm Nõmmel kuiva ilmaga. Naelkummide riivitud asfalditolm on hulga vastikum kui kruusatee tolm. See on äärmiselt abrasiivne ja soolade tõttu ka korrosiivne. Ja ega orgaaniline komponentki pole tõestatult tervisele täiesti ohutu.
 


Tolmusel teel sõitev autojuht võiks kergliiklejast möödumisel kiirust maha võtta. Umbes pooled teevad nii, ülejäänud egoistlikult ei tee. Päris vastik on aeg-ajalt möödakihutava auto poolt üles keerutatud tolmupilves õhku ahmida, rääkimata lendava killustiku ohust.
 

Omal ajal oli kuulda ETV saateist (nt. Terevisioon) jalgratturite "patustamistest" teeületamiskohtades, nüüd kannatatakse see ära, aga käsitleti moel, mis mõjub antipropagandana jalgrattale kui transpordivahendile. Samas ei kuule kõrvale aga kriitikat laiemalt, motoriseeritud liikluses väljenduva keskkonda mittesäästva, raiskava, saastava ja tülgastuseni poosetava elulaadi kohta, mis meie ühiskonnas on juurdunud ennast taastootvaks elu normiks ja eesmärgiks. Tunnustaval moel eksponeerib ETV oma saates Ringvaade eputamiseks mõeldud valju mootorrattamürinat, aga samas pole kõrvale tasakaaluks pandud (näiteks nagu sigaretpakil) müra kahjulikust mõjust loomadele ja inimesele.
Ühe paljuküsitletud "liiklusteadlase" arvates peab liikluses oleva jalgratturi peas pidevalt "vasardama mõte", et ta on keset ohtudemaad ja peab seetõttu ennast piirama: sõiduteel maantevalitsejate pärast ja jalgrattakõnniteel nn. omaenese hirmsa ohupotentsiaali pärast.
Kanal2 kuritegevusuudiste saates näidati hurjutuste saatel ka lõiku talvel sõiduteel sõitvast jalgratturist kui veidrikust, keda oli filmitud selja taga ligidal sõitvast autost.
Õhtuleht käsitles läbi mitme numbri jalgratturitega seotud probleeme ülekaalukalt jalgratturite põhjustatuna: illustratsiooniks probleemikohale oli foto käed lahti sõitvast poisist, aga puudus foto telefoniga rääkivast autojuhist, kes oleks äärepealt jalgratturile otsa sõitnud (Minul on mõned sellised! Kopsaka honorari eest saab neid isegi avaldada!) Jalgratturitega liiklusõnnetuste justkui süüd suurendava asjaoluna märkis Õhtuleht kiivri puudumist, aga ei sõnagi süüdi oleva juhi auto rehvide, piduri, rooli ega akende seisukorrast, mis võisid olla oluliseks asjaoluks õnnetuse põhjustamisel (olen kuulnud mitu korda kesksuvel naelkummide kõrra-kõrra häält!). Kiiver muide ei kaitse mitte üks raas muude, sh. selgroovigastuste eest, kiivri olulisus tekib hullupööra kihutava või muidu segase sõidustiiliga ratturile.
Meil pole maksustatud avalike teede ummistamine, teede lõhkumine naelkummidega ega keskkonna saastamine liiklusheitmetega (sh. soolatamine, tahma- ja gaasiheitmed, müra), ka bensiini hind on keskkonnahoiu seisukohast liiga odav.
 


Kummaline, et summutita mootorrattad lubatakse takistamatult liiklusse! Vaiksel liiklejal on vastik kuulda maanteest isegi paari kilomeetri kauguselt "mootorrattakangelaste" kiirendamisi puuduliku summutusega ratastega.


 


 
 


 
 
Kui leidsite veebilehe millegi olulise, huvitava või kasuliku allikana või jagate samu mõtteid, siis Teiepoolne tagasiside ka mulle on oodatud!

© Omandiõigused ainult: Hermes Sarapuu